Tööst, koostööst, huumorisoonest ja irooniast, sisetunde usaldamisest ning vandenõuteooriatest
(Kirjeldan blogis minuga seotud või minu jaoks olulisi inimesi, sündmuseid, asju ja omadusi. Vol 4)
Tööst
Kui mul on töiselt hea päev, siis mul on üleüldiselt hea päev. Tööalased võidud panevad särama. Olen viimase paari aastaga tohutult juurde saanud kogemusi, mis on tulnud vaid iseõppimise tahte tõttu ja tänu võimalusele teha vabatahtlikku tööd. Võin väga palju ja väga kiiresti lugeda, kui see aitab mind tööalases arengus edasi. Just loen taas kõnekunsti käsiraamatut. Niisama huupi ma asju teha ei taha ja eelistan küsida ekspertide nõu, kui ise ei tea. Kas hästi või siis üldse mitte! Perfektsionism kindlasti iseloomustab mind. Kunagi ehk õpin paremini delegeerima, sest kui praegu küsiks keegi minult, mida minu töö sisaldab, siis peaksin vist tundide viisi kirjeldama, ülesannete hulk on ammu üle pea kasvanud. Aga õnneks on mul nüüd hea meeskond, millest räägin järgmises lõigus.
See on ikka tõeline kaotus inimese jaoks, kui
tal pole huumorisoont ja iroonia mõistmine käib üle jõu. Ma ei ole kindel, kas
selliste inimestega üldse suhelda oskangi. Võiks lausa öelda, et ma armastan
irooniat ja tunnen rõõmu, kui saan kellegagi just sellel tasandil „kildu visata“.
Loodetavasti ma ei lähe liiale. Aga kui lähen, siis palun öelge seda mulle.
Enda üle peab oskama nalja teha ja mitte kartma, et näed rumal välja. Eesmärgi
saavutamiseks või elule sisu andmiseks võin igasuguseid naljakaid asju teha ja
need on jagatud hetked, mis jäävad pärast veel pikalt südant soojendama või mida
meenutades muigad. Kui tahate midagi naljakat teha, siis helistage mulle.
Teeme!
Tööst
Kui mul on töiselt hea päev, siis mul on üleüldiselt hea päev. Tööalased võidud panevad särama. Olen viimase paari aastaga tohutult juurde saanud kogemusi, mis on tulnud vaid iseõppimise tahte tõttu ja tänu võimalusele teha vabatahtlikku tööd. Võin väga palju ja väga kiiresti lugeda, kui see aitab mind tööalases arengus edasi. Just loen taas kõnekunsti käsiraamatut. Niisama huupi ma asju teha ei taha ja eelistan küsida ekspertide nõu, kui ise ei tea. Kas hästi või siis üldse mitte! Perfektsionism kindlasti iseloomustab mind. Kunagi ehk õpin paremini delegeerima, sest kui praegu küsiks keegi minult, mida minu töö sisaldab, siis peaksin vist tundide viisi kirjeldama, ülesannete hulk on ammu üle pea kasvanud. Aga õnneks on mul nüüd hea meeskond, millest räägin järgmises lõigus.
Koostööst
Kui sul on hea meeskond, tunned, et võid
ka võimatut. Olen paar korda kasutanud sõna „ringmotivatsioon“. Seda on väga
vaja heas meeskonnas, sest alati ei jaksa särada. Siis kolleeg utsitab natuke. „Sära.
Meeskond. Kompetentsid. Võrgustik. Tulemus.“ ‒ nõnda kirjeldasin protsessi
pärast kevadist MTÜ-de koolitust. Usaldus on siin samuti võtmeküsimus. Et tunda
seda külg külje kõrval tegutsemistahet, pead oma meeskonnaliikmeid usaldama.
Mul on hea meel, et mul on selline meeskond olemas, mitte kunagi ei tule pähe,
et ma ei usaldaks neid. Pean abielu samal põhimõttel toimivaks, sujuv koostöö
tagab rahuliku elu ja viib edasi. Suure tõenäosusega on see ka üks lihtsamaid
põhjuseid armumiseks, kui sa leiad inimese, kellega tunned, et käid sama rada.
Hea koostöö ühendab tugevalt.
Huumorisoonest ja irooniast
Sisetunde usaldamisest
Mihhail Lotmani loengust jäi meelde tema
kasutatav sõnapaar „karvane tunne“. Mõnikord sul lihtsalt on selline karvane
tunne, eks? Sa ei oska seda millegagi seletada, mis lähtuks mingistki
loogikast, aga karvane tunne püsib. Minu senine elukogemus soovitab karvast
tunnet igatahes arvesse võtta. Viimane aasta on eriti ilmekas näide minu elus.
Lugesin täna vanu meile ja sain teada, et karvane tunne juba teadis tükk aega varem,
mis juhtuma hakkab. Aga mina ei kuulanud, ei uskunud ja eirasin. Eks teatud
mõttes ole see ka südame ja mõistuse võitlus. Et kumb siis peale jääb. Ma ei
saa anda soovitust, et kuulake alati mõistuse häält ja blokeerige südame oma,
sest siis jääb ilmselt ka palju ilusat olemata. Aga võtkem südameasju
mõistusega ja tööalaseltki ärge suruge karvast tunnet maha.
Vandenõuteooriatest
Iga kord, kui keegi jagab neid telegram.ee
asju ja Ulmefilmi linke või pajatab lennukitelt mürgi pritsimisest, tahaks kahe
käega peast haarata. Ma olen liiga ratsionaalne ja igav tavaelu elav inimene,
et viitsida oma pead vaevata vandenõuteooriatega. Mõistmaks, et maailmas
tehakse niigi palju koledaid asju, on piisanud viieaastasest toimetajatöö
kogemusest. On suhteliselt hirmus lugeda puudega hiina orbudest, vägistatud
lapspruutidest, maad kurnavatest naftakaevandustest, tühjaks püütud veekogudest,
inimeste kogukondade lõhkumisest rahalise kasu eesmärgil, mürgistest väetistest,
kodusõdadest ja äärmisest vaesusest, millest välja tulla on võimatu ‒ vaid
mõned näited. Kõike seda ja enamatki lugedes ja teades ei ole mulle tõesti vaja
veel lisateooriaid sellest, et kogu maailma katab lennukiteltmürgitajate
võrgustik. Maailm on täpselt selline, nagu me ise oleme – muutuseid võiks
niisiis ellu kutsuda alustades iseenda käitumise analüüsimisest. Disconnect to connect näiteks – mine arvuti
tagant ära ja ütle oma kaaslasele, et ta on ilus ja sa armastad teda täpselt
sellisena nagu ta on.
Kommentaarid
Postita kommentaar