Madal enesehinnang – ebaseksikas ja klaaslaega



Ma ei loe naistekaid. Mõnda portaali vahel, sest seal on head huumorit ka. Ajakirju ei loe üldse mitte, sest nende vastu on mul väikest viisi allergia ajast, kui ise sel alal töötasin. Aastast aastasse kevadel naistele kirjutada, et nad peavad suveks saledaks saama (EDIT: Iga inimene on individuaalne ja naisteajakirjade soovitused ning retušeeritud fotod tekitavad minu hinnangul pigem komplekse, kui et teevad head.) ja andma nippe, kuidas mehed ümber sõrme keerata – no ei ole minu rida. Küll elu paneb asjad paika ka ilma pikkade nutulauludeta ja grillkanandus pigem peletab kui tõmbab ligi. 

Kui sa ise tunnetad, et oled kena ja seksikas naisterahvas, siis miks peaksid end eksponeerima überminis või tuunima end meeleheitlikult solaariumis? Lummav sära tuleb ikka inimesest seestpoolt ja litrid seda asendada ei suuda.
(EDIT: Mulle öeldi, et tahaksin siinkohal justkui toonitada, et elus on kõige olulisem olla seksikas. Minu selgitus: Mitte kuskil pole öeldud, et elus on olulisim olla seksikas. Aga need, kes klubides tinase peaga väänlevad ja end välja pakuvad, näivad seda arvavat.)

Kord mitme aasta jooksul käin ma mõnes klubis, eranditult lahkun sealt traumaga. Nii juhtus aastal 2002, 2007 ja 2014. Nagu te näete, mida aeg edasi, seda suuremaks käriseb see ajavahemik, mil üldse julgen oma nina sellistesse kohtadesse torgata, järgmine klubikülastus on siis prognoositavalt aastal 2023, kui tähistan 40. sünnipäeva :-D

Jalutasin eile pärast sõbrannaga peetud veiniõhtut Kuku klubisse ja valisin kõige kaugema nurgalaua. Vaatluseks. Muusika oli nostalgiline, tegelikult oleks võinud ju seal paar tantsu isegi teha, aga ... Klubisse on kokku voolanud õllekõhtudega onud ja ilma igasuguse enesekindluseta naisterahvad. Ja see viimane on hullem kui õllekõht. Ebakindel, suure tõenäosusega madala enesehinnanguga tädi, alkoholipudel käes, tantsuplatsil vormituid puusi hööritamas on midagi sellist, mis tekitab mu laubale vähemalt viis sügavat kortsu. Kallid naised – see lihtsalt on jube vaatepilt. 

Kuna ma ei viitsinud kohe ära ka minna, siis nutitelefoni abil sain meeleolu üleval hoida FB kaudu. Ühel hetkel sai siiski mõõt täis ja siblisin kiirkõnnil Kalamaja poole ära. Tee peal aga mõtlesin, et järsku kõige selle vahel, mida ma nüüd loetlen, on mingi seos: klaaslagi, palgalõhe, koduvägivald, naisi vähe juhtivatel kohtadel jne. Et miks mõned naised tunnetavad kõike varjupoolelt ja miks mõned samas ei saa aru, millest räägitakse.

Madal enesehinnang vs kõrge enesehinnang. Võtame hetkel eelduseks, et kõigil naistel on kõrgharidus, aga kuskil (loe: enesehinnangus) on error

Kui sa ise tunnetad, et oled töökas ja tark, siis miks peaksid end tööturul müüma odava raha eest? 

Kui sa ise tunnetad, et oled väärtuslik isiksus ja mitte jalamatt, siis miks peaksid end laskma mingil mõttetul mehel klohmida?

Kui sa ise tunnetad, et sinus on juhipotentsiaal ja liidriomadused, siis miks peaksid andma kergekäeliselt oma koha ära meesterahvale, sest „nii on alati olnud“?

Kui sa ei armasta iseennast, siis tõenäoliselt ongi sinu saatus teiste krokodega õllekõhtude nimel kleepuval tantsupõrandal võidelda. Tants a la Animal Planet. Ja vinguda internetifoorumites, kuidas sulle igal sammul liiga tehakse. 


Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki meesterahvaid, kellega mul on au tihedamalt suhelda. Aitäh, et te oskate hinnata head veini ja intellektuaalset vestlust.

(EDIT: Mulle öeldi, et kõige hullem siin loos kõige muu kõrval on lõppsõna. Kuna ma tänan intellektuaalsete vestluste eest vaid mehi, jäävat niiviisi mulje, et kõik naised ongi purupurjus madala enesehinnanguga mõttetud tädid ning kõik mehed jäävad intelligentideks ka siis, kui alkohol nende aju üle võtab. Nõnda olevat ma maailmast välja kirjutanud need vastikud terroristid, kes nõrku naisi ära kasutavad, kustutanud kiusaja ja diskrimineerija, et alandada allajäänut. Samuti olevat ma välja kirjutanud kõik need naised, kellest ma lugu pean. SELGITAN: Muidugi ma ütlen lõppsõnas normaalsetele meestele aitäh, sest nemad EI OLE see kontingent, kes seda kirjeldatud sihtgruppi ihaldaks ära kasutada. Nad oskavad näha naist huvitava vestluspartnerina, mitte kerge saagina või muudmoodi kaltsuna. Ja mul on kuradi hea meel selle üle.)

Kommentaarid

  1. Purjus peaga blogimine ei ole hea mõte.

    VastaKustuta
  2. Ma olen nõus, et inimesed ei peaks purjus peaga blogima. Minu postitus on kirjutatud kell 15 päeval, mil normaalsed inimesed ei joo.

    Aga: pean pikemalt ilmselt ohvrimentaliteedist kirjutama, kui oma tausta avan, saab selgemaks, miks nii väga selle vastu võitlen. Juured on sellised.

    VastaKustuta
  3. Omandatud misogüünia ilus näide!

    VastaKustuta
  4. Klubisse ei tõmba. Kuhugi rahvamajja rahvamuusikaüritusele ehk küll. Või ehk hädakorral ka nostalgilisele tantsuõhtule, kuigi väike õllekõhuke vist olemas. Kuigi õlut joon harva. ja õnneks ka sebima ei pea teps mitte minema klubisse. See selleks.
    Arvan, et mõistan, miks Sind sinna ei kisu. Edu!

    VastaKustuta
  5. Aga Brit, kuidas Sa täpsemalt (missuguste tegevustega) ohvrimentaliteedi vastu võitled? Praegu jääb siiski mulje, et see on Sinu sisemine võitlus, Sinu enda sees. Või pead enda viimast kirjutist (madal enesehinnang on ebaseksikas) ohvrimeelsuse vastu võitlemiseks? Välja paistab kahjuks vaid enda hirmude üleoleva suhtumise taha peitmine. See ei aita abivajajaid aga kuidagi. Oma suhtumisega Sa lihtsalt alavääristad neid veelgi.

    VastaKustuta
  6. Kui ennast väärtustad, siis ei lase endale liiga teha. Mullu veel lasin ja pean end rumalaks, et lasin. Minu sisemine võitlus lõppes septembrikuus selge joone alla tõmbamisega.
    Ma ei taha, et eesti naine pakuks end välja nn odavmüügil, tahaksin, et ta tunneks end väärtuslikuna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma ei taha, et eesti naine pakuks end välja nn odavmüügil, tahaksin, et ta tunneks end väärtuslikuna.

      Kui sa seda tõesti tahad siis vast ka mõistad, et tegu on pika protsessiga ja ühte osa naisi halvustades sa seda protsessi ei kiirenda, onju :)

      Kustuta

Postita kommentaar

Populaarsed postitused