Vaimselt tugevamaks. Sisemise motivatsiooni küsimus.
Viimasel
ajal on kuidagi nii juhtunud, et loen kõige enam Business Insiderit ja juhtimisalaseid
artikleid. Elumuutused panevad mõtlema, et milles on paljude inimeste edukuse
võti peidus. Millest on mul õppida, et saaksin tugevamana edasi minna ning
mitte korrata juba tehtud vigu?
Üksjagu
artikleid viitavad, et näiteks tippjuhtide või ärihaide hulgas on võrreldes teiste
ühiskonnagruppidega enam psühhopaate ja empaatiavõimetuid nartsissiste, sest
nendel ei kulu aega ega energiat mõtlemaks, mida see või teine inimene tunneb.
Puudub oskus asetada end teise inimese olukorda ja üle laipade liigutakse
tähtede poole. Sina oled ainulaadne, sind tuleb eriliselt kohelda, sina pead
saama. See on see, millest ma õppida ei taha. Ma pigem saavutan vähem, kui et
tallan omale meelepärase raja teistest inimestest üle kõndides.
Küll aga on
õppida näpunäidetest, mis teevad sind vaimselt tugevamaks, ilma et kaotaksid
võime ka teistele kaasa tunda või näha omaenda asju natuke selgema pilguga. Sinu
õnn, sinu tulevik ja sinu võime elada täisväärtuslikult sõltub sinu enda
otsustest. Sisemise motivatsiooni olemasolust. Kui sul seda ei ole, ei saa
keegi sind kõrvalt aidata.
Kui oma
depressioonietapid lahti kirjutasin, siis mitte eesmärgiga halada või näidata,
et oi, kui raske mul on olnud, vaid selleks, et need, kes tunnevad end mustas
augus, leiaksid sealt jõudu ning inspiratsiooni – kõik on võimalik, kui sa ise
usud, kui sa ise võtad vastutuse, kui sa ise tegutsed. Sain mitmesugust
tagasisidet. Eelkõige ehmatas, kui paljud minu jaoks tugevad inimesed erinevate
probleemide all kannatavad. Teiseks aga ehmatab, kui vähe on inimestel sisemist
jõudu, et otsustada: Nii edasi minna enam ei saa! Mõni leiab lohutust
alkoholist, mõni vinguviiuli pidevast kääksutamisest, mõni on oma välise
fassaadi ehitamisele sedavõrd keskendunud, et õhtul koju jõudes on tühjus seda
suurem.
Alkoholgi
ei ole mitte kunagi depressiivse inimese jaoks lahendus, sest tekitab ainult
nõiaringi. Alkoholi tarvitamine kindlustab depressioonis inimesele järgmise
hommiku kassiahastuse võimendumise – nimelt on selle seisundi puhul sageli hommikud
need kõige raskemad. Niisiis, kui alkoholi kuritarvitav depressiivne inimene
mulle kirjutab, et tal on hirmus raske, siis minu esimene soovitus on mõelda
selle peale, mida sa elus veel teha tahad, kes sa olla tahad? Kas see seisund,
mis praegu on, on sinu jaoks okei? Mida sa oma tulevikus näed? Kui sa tahad
olla ühel päeval hea tervisega vanaema/vanaisa oma lastelastele, siis kas see
sinu tänane käitumine aitab sind sammukesegi lähemale selle eesmärgi
täitumisele? Kas sinu tervisekäitumine on tõesti vaid sinu enda asi või
vastutad sa veel kellegi eest? Enesehävituslik käitumine on egoistlik.
Kas
sa üldse tahad vastutada või on sul mugavam niisama kurta ja kaastunnet
kerjata? Ja kui sa vastutada ei taha, siis miks peaks teine inimene sinu
kaeblemist kuulama? Miks peaks keegi oma aega kulutama kellegi peale, kel
puudub sisemine motivatsioon muutusteks ja kelle energia on peaasjalikult
suunatud kirjeldamisele, kui halvasti kõik on.
Siin on
mõned näpunäited, kuidas olla vaimselt tugevam:
1)
By not wasting mental energy
worrying about what might happen to you,
you can put all your effort into making things happen.
Jah, pole
mingit põhjust ette negatiivselt mõelda. Kui ma oleksin mõelnud abielulahutusega
kaasnevale feministide armastatud lausele „vaesus on üksikema nägu“, siis ma
oleks täna veel abielus. Mugavam. Turvalisem. Aga kui miski on läbi, siis ta on
läbi. Mugavus ei ole mõistlik põhjus, miks teise inimese ainust elu raisata.
Võta vastutus ja mine edasi. Sina tahad olla õnnelik, siis on sinu asi ka nii
teha, et neid asju saavutada või neid tundeid tunda, mis sind õnnelikuks
teevad. Ei saa tulla keegi ja teha sinu eest sind õnnelikuks. Ma ei karda
lennukis ja ma ei kartnud mootorrattal – miks ma pean arvama, et just minuga
midagi halba juhtub? Elu jääks kuidagi ühekülgseks, kui kogu aeg keskenduks
värisemisele. Või ka sellele, et „appi, mis teised arvavad?“ See on sinu elu!
2)
The past is valuable. Learn from your mistakes. Learn from the mistakes of others. Then
let it go. The past is just training; it doesn't define you.
Jap. Oskus
õppida on nii oluline. Tegid vea, analüüsi, kaalutle, küsi teiste arvamust,
mõtiskle, loe. Kõik ei lähe alati nii, nagu me tahame või nagu oleme ette
kujutanud, et ideaalis olema peaks. Ja kui sa oled teinud vea, vabanda. Võta
oma vigade eest vastutus, mitte ära otsi/leia süüdlasi. See, kui tunnistad, et
oled teinud midagi valesti, näitab sinu tugevust ja võimekust isiksusena
areneda. Eitamine aga kipub ebaküpsust näitama. Sa võid õppida oma vanemate
tehtud vigadest, sõprade ja kolleegide omadest ning olla parem inimene. Ja kui
sa oled milleski läbi kukkunud, siis ei tee see sinust kroonilist läbikukkujat –
oluline on õppida, miks nii läks ja teha järgmisel korral paremini.
3)
Your words have power, especially
over you. Whining about your problems
always makes you feel worse, not better. Friends don't let friends whine;
friends help friends make their lives better.
Ma olen väga
tänulik oma sõbrannale, kes mind läbi aastate on toetanud. Ja see tugi pole
olnud kaasakurtmine. Ei. Ta ütleb mulle, kui on minus pettunud, ütleb, kui ma
ei paista oma valikutes kuigi ratsionaalne. Ta on seadnud mulle ultimaatumeid
ning kutsunud korrale. Näidanud minu olukorda mulle läbi kõrvaltvaataja prisma.
Sellist sõprust saab hinnata parimaks. Sest mis kasu mul õigupoolest oleks
sellest, kui sõbranna ütleks, et „jah, oh sa vaeseke, on jah kõik halvasti, on
jah, väga kurb ja halb ja oi-oi-oi“. Mis ma tegelikult selle teadmisega peale
hakkaksin? Süvendaksin oma masendust, sest siis ma ju ei arvaks enam üksinda,
et kõik on jube halvasti, vaid seda kinnitaks juba ka mu lähedased. Ma
hakkaksin aina rohkem uskuma, et elu on üks must mülgas. Aga kellele ja milleks
seda vaja oleks?
4) Genuine relationships make you happier, and you'll form genuine relationships only when you stop trying to impress
and start trying to just be yourself.
Enne
kirjutasin usinatest fassaadiehitajatest, kes end õhtuti tühjaks tõmmatuna
tunnevad. Lisaks valdab neid hirm – mis siis saab, kui teised saavad teada, kes
ma tegelikult olen? Et ma ei olegi see võimas särav tüüp? Et ma tegelikult olen
täiesti habras ja mu hing on ka natuke katki ja et nagu kõik teised, vajan ka
mina tuge ja hellust ja armastust? Kui palju mullegi on öeldud, et oot,
misasja... et kuidas sul sai üldse mõõnaperiood olla, sa ju paistad alati nii
rõõmus ja särav. No vot, kahjuks on mõnikord selline valearusaam, et sa pead
oma kuvandit hoidma iga hinna eest, sest vastasel juhul paistad sa nõrk, sinust
hakatakse eemale hoidma ja mängid relvad kätte neile, kes sind heal meelel
mõnel madalamal positsioonil näeksid. Ma ei usu sellesse enam. Ma usun, et meil
kõigil on õigus olla vahel nõrk. See on lihtsalt inimlik. Ja et need perioodid,
kui sa ei tunne end kõige paremini, näitavad ära ka selle, kes on sinu päris
sõbrad. Need, kes armastasid vaid sinu ehitatud väliskuvandit, neid sa
kurvematel aegadel enda kõrval ei näe. Mul on õnn omada väga mitmeid häid
sõpru, see on väärtus, mida polegi võimalik sõnadesse panna, väärtus, mis paneb
südame positiivses mõttes kokku tõmbama.
5) Quit worrying about what you don't have.
Think about what you do have.
You have a lot to be thankful for.
Minu vanemate põlvkonna jaoks oli
omamine hirmus tähtis. Nõukogude aja pärand. Et midagi ei saanud või oli raske
saada ja pidi ajama taga tutvuste kaudu ning isegi kohukest saadi „leti alt“.
Olen minagi saanud lapsena lisapiima poest tänu arstitõendile, et mu tervis
vajab seda. Puuduse aeg, mil vorstki oli teinekord luksus, on meid kuidagi nii
kasvatanud, et tahaks hirmsasti omada. Mind ei tee karvavõrdki õnnetumaks, et
mul autot pole. Kui üksik inimene tahab pidada suurt autot, siis on see ebamõistlik
luksustarbimine, ja mitte ratsionaalne tarbimiskäitumine. Minu jaoks. Ma ei
muretse kunagi, et mul pole kümneid paare kingi, kasukat või et mõni mu asi on
pärit teismeliseeast ja ma tänaseni seda kasutan/kannan. Kaubamärgid ei oma
minu jaoks üldse tähtsust ja ma ei kujuta end ette midagi tegemas lihtsalt
selle pärast, et olla naabrist parem. Parimad asjad on tasuta. Kallistus
näiteks. Hea sõna. Ma olen õnnelik siis, kui minu ja mu lapse tervis on korras.
Ma olen tänulik selle eest, et loodus lõhnab hästi, kui vihma sajab. Rõõmustan,
kui kassapidaja soovib „kena päeva“. Või kui mulle kallis inimene naerab.
Sea eesmärgid, koosta näiteks sammsammuline
tegevuskava, et oma eesmärkideni jõuda. Selle kingituse saad sa iseendale teha.
Kurtmine oma olukorra üle ilma midagi ise ette võtmata on ebakonstruktiivne
ning mitte kuigi edasiviiv.
Sinu elu, sina vastutad.
Ära anna alla.
Lugemist:
Kommentaarid
Postita kommentaar