Kaasamise hea näide

Jooksin täna tööle natuke varem kui muidu. Koosolek oli. Ülemus tutvustas uue kontori plaane, kuhu me järgmise aasta alguses kolima peaksime. Kui ta esimest korda kolimisest rääkis, ei olnud mul üldse hea meel, sest põdesin logistika pärast, mis uue asukoha tõttu mulle kui ühistranspordi kasutajale oluliselt keerulisem on. See põdemine on aga asendunud sooja tundega, mida juht on suutnud oma alluvates tekitada – kaasates ja andes võimaluse arvamust avaldada, vajadusi maksimaalselt soovidega klapitada püüdes.

Poliitikas räägime kaasamisest ja nuriseme selle üle, et ei küsita nende käest, keda otsus pärast vahetult mõjutama hakkab. Siin oli/on teisiti.

Kaks korrust ja terrass. Kust paistab päevane kuum päike; kust tulevad kliendid ja milline peaks olema nende esmamulje ja mugavus; kuhu paneme me oma jalgrattad (hipsterite kontor ju!); millised tiimid peaksid tihedamalt koos töötama; kuidas luua hubasust rohelusega; milline peaks olema kööginurk, kus ka ise süüa teha saaksime, kuid sibulapraadimisega kolleegide närve proovile ei paneks... kuni isepuhastuvate ahjudeni.

Arutasime, kuidas asuda usinamalt prügi sorteerima ja luua selleks uues kontoris võimalused. Rein tegi nalja, et kui me ei õpi kollektiivselt oma nõusid pesumasinasse torkama, siis teeme nii, et viskame lihtsalt mustad nõud ära, kuniks meil ei ole enam midagi järel. Selline sõbralik kasvatustöö on talle ikka meeltmööda olnud ja aeg-ajalt saame meili peale pilte pealkirjaga “Nemad lähevad ise laualt ära”.

Reinu visioon on selline, et kuna kontoris veedetakse väga palju aega, siis peaks see olema kodune ja hubane, mitte disainiga ilmselgelt üle pingutatud ja liutorudega :). Skandinaavialik, hele ja soe. Valgustusega, mis on läbi mõeldud nõnda, et arvesse oleks võetud nii individuaalseid vajadusi kui ka üldpinna valgustatuse normaalset taset. Terrassile mõtlesime, et oleks tarvis ka üksjagu pistikuid, et ilusa ilmaga saab siis ka seal sülearvutiga tööd teha.

Rääkisime dušinurgast, spordinurga mõttekusest, Skype- või telefonikõnede boksidest, eralduskardinatest kuni tugitoolide ja kaladeni.

Koosolek lõppes sellega, et iga töötaja kogub kahe nädala jooksul ühtsesse kausta oma nägemuse ja pros and cons ühe või teise lahenduse kohta. Millalgi teeme oma uude pesapaika ekskursiooni, et paremini planeeritavat ruumi tajuda, kui see pelgalt plaane vaadates võimalik on.

Mul on väga-väga hea meel, et inimene on tulnud selle peale, et küsida. Isegi, kui mõni töötaja on oma ideede pakkumisel tõrges ja pole huvitatud kaasa löömisest, on talle ikkagi antud võimalus. Super. Ja ma usun, et me kõik oskame siin seda hinnata, et meie arvamus oli oluline. Kui midagi ise planeerida ja luua, on pärast enam soovi ka loodu eest hoolt kanda. Loovinimeste seas ilmselt pole seda muret, et "revolutionary change'i" asemel tuleb lihtsalt "better sameness" ;)

 

Ja mul on hea meel, et Gretel on lubatud Elfriidega tööl käia :) Kontori rõõmupall :)