Vot nii, mehed!

Vaatamata sellele, et üks meeskolleeg on teatanud mulle, et mul on hindamatu väärtus, kuna sobin väga hästi „musta töö tegijaks“ ning teine, et olen „viriseja“, kui nõuan kõigilt vastutustundlikku tööpanust, kavatsen ma siiski ka edaspidi arvata, et olen nende meestega võrdne.

Tegelikult on asi lihtne. Ära lase end sellistest kommentaaridest heidutada – loeb see, kuidas end ise tunned. Kui tunned end väärtusetu ja ebakindlana, siis kindlasti võib olla ai, kui valus. Aga teisel juhul on naeruväärsed vaid neid kommentaare jagavad meesterahvad, kes püüavad sulle igal sammul selgeks teha, et püsi taustal, püsi taustal, ära sa trügi maskuliinse maailma etteotsa.

Poliitikamaailmas on hämmastavalt palju sildistamist ja tagarääkimist, ütlen ausalt, et polnud selleks valmis. Väga kergelt lipsavad meestel üle huulte kommentaarid: „see on ju seniilne vanamees“, „seal on ju kamp hulle“, „selle peas valitseb täielik tühjus“ jne. Need kõik on hinnangud, mida loobitakse süüdimatult vasakule ja paremale. Mõtlemata, et järsku tuleb mõnega neist hiljem koostööd teha. Nii on üsna kerge saada ka „kanakeseks majajalgadel“ või „hüsteerikuks“. 

Uurisin hiljaaegu, et mida siis minu kohta linna peal räägitakse, peamiselt kuulsin järgmist: „naine, kes laseb end meestel ära kasutada“. Ja eks see pani mõtlema küll. Soovitati, et aga ära ole nii tubli, ära tee kõigi eest asju ära, ära põleta end läbi. See on muidugi hea soovitus, sest läbipõlenult ma vaevalt kellelegi enam kasulik olen, aga ma lihtsalt suhtun võetud ülesannetesse väga kohusetundlikult – eriti, kui tegemist on laiemat ühiskonda puudutavate projektidega, mille käigus on antud inimestele lootus, et tuleb midagi uut, teistsugust ja paremat. 

Minu jaoks ei ole variant, et „pole mingit mehhanismi panna kedagi midagi tegema“ või okei kaduda lihtsalt ära, mitte vastata telefonile ja alt vedada. Liiga korralik ja tubli? Ma arvan, et lihtsalt normaalne täiskasvanulik käitumine! Ja siis, kui julged eeldada, et äkki need, kes hirmsasti püünele trügivad, on samasuguse töössesuhtumisega, ongi sul nätaki „viriseja“ silt otsaees. Et mida sa tuled nõudma? Kes sa üldse selline oled? 

Täna toimus Eesti Rahvusraamatukogus Eestimaa VI Naiste Kongress “Eesti kasutamata võimalus”. Arutletakse muu hulgas, et miks neid naisi ühes või teises valdkonnas ikkagi liiga vähe on. Macho’lik suhtumine jalus, naiste enesekindluse puudumine, ei juleta riske võtta ja oma erinevaid rolle ei suudeta ühitada – osad põhjustest. 

Mina soovitaks naistel endi eest ikkagi seista, isegi, kui see ei ole moes. Isegi, kui mõne mehe ego sellest pisut mõraneb ja ta sind jupp aega altkulmu piidleb. Las harjuvad, et kõik naised ei taha olla teenindavas rollis, ei taha olla kohvikeetjad ja seljatagused usinad administraatorid. 

Igal asjal on oma hind, aga keegi peab julgema olla eeskuju.