Naiselt naistele ... ja natuke ka meestele

Portaalid ja foorumid jälle tuliseid arutelusid täis – miks eesti mehed ei sobi ja miks naised on mõttetud. Üks süüdistab lodevuses ja tuimuses, teine tibinduses ja võltsolemises.

Pean tunnistama, et olen alati paremini sobinud meeste seltskonda, sest seal ei räägita kunagi küünte lakkimisest, juuksepikendustest ja spaahooldustest. Ka mitte tselluliidist, mähkmetest ja sellest, kes võidaks kõige hullema naise omamise eest medali. Meesterahvad küll avavad oma eraelulisi probleeme ja küsivad nõu, kuid seda privaatselt, mitte suures seltskonnas oma elukaaslast arvustades. Tegelikult on see neist ütlemata kena.

Meestega on sageli lihtsam sõber olla, sest nad ei konkureeri sinuga, vaid võtavad su kampa kui võrdse – kuid selle eelduseks on, et oledki võrdne. Töökas, tubli, asjalik, laia silmaringiga ja hea huumorisoonega. Ma ei tea, et kedagi oodataks intelligentsete meeste seltskonda pelgalt välimuse pärast, et oleks midagi vaadata – ei! Vähemasti mina ei ole seda kunagi nii tunnetanud.

Punase kleidi ja punaste huultega võid pälvida õhtu staari tiitli, kuid kui oled sisutühi, siis ei aita see kleit ka kasvatada lugupidamist enda isiku suhtes.

Feminismist ja tublidusest

Üks vanem meesterahvas ütles mulle vestluse käigus nii: „Brit ei ole feminist, ta on PÄRIS naine!“ Ja mina ehmatasin, et mida selline avaldus küll feministide seas esile kutsuda võiks. Justkui feminist ei oleks PÄRIS naine. Aga pean ka pisut feministide ees silmi maha lüües tunnistama, et sain tol hetkel aru, miks nii öeldi. Stereotüüp on, et feminist on üks keskmisest inetum naisterahvas, kes nõuab ühiskonnas positsioone pelgalt sellepärast, et tal on peenise asemel midagi muud. Aga mehed näevad asja nõnda, et kui oled tubli, küllap murrad omale soovi korral tee tipuni vaatamata sellele, et oled nn nõrgemast soost. Ja me ei saa ju neid tegelikult selle mõtteviisi eest hukka mõista, sest nad ei tea, mida tähendab naiseksolemine, ei saagi teada.

Aga ma nüüd üllatan: ka mina arvan, et kui oled tubli, saavutad oma eesmärgid vaatamata sellele, et ühiskond on oma iganenud stereotüüpides veel jäigalt kinni. Muutused ongi sammsammulised ja naiste valimisõiguski sai osaks rahvusvahelisest õigusest alles 1948. aastal. Hoiakute muutumine võtab aega. Nagu võtab ka aega, et naised endis enesekindluse leiaksid.

Kes mind teavad, teavad ka seda, et olen perfektsionist. Olen leppinud sellega, et naistele ongi suuremad nõudmised ja nad peavadki rohkem tööd tegema, et mitte leheveergudele sattuda vaid kellegi tütar, naine või eksnaine olles. Et olla ise keegi. Ja mulle need nõudmised mõnes mõttes meeldivad, sest see on väljakutse ja pidev enesetõestamise tee, pingeline ja huvitav. Ja jätab selja taha konkurendid, kes sel teel vastu ei pea.

Milline naine siis?

Ärkad hommikul, käid duši all, saadad lapse kooli, teed mõned kodused toimetused, meigid, teed soengu, valid hoolikalt riided ja aksessuaarid, lähed tööle. Teed endale päevaks to-do-list’i ja planeerid aja. Et kõike jõuaks. Et su elu erinevad rollid oleksid tasakaalus. Ja kes teeb, see jõuab, teadupärast.

Tegeled lisaks tööle oma vabatahtlike ühingutega, tuletad meeskonnaliikmetele meelde saabuvaid olulisi tähtaegu, telefoni teel koordineerid oma lapse käike ja söögikordi. Lõunal käid viid kingad parandusse ja sööd. Jõuad end registreerida mõnele konverentsile või seminarile, et silmaringi avardada ja ühiskondlikus elus kaasa lüüa. Loed. Vahel kirjutad mõne artikli vastukajaks.

Tööpäevade õhtud on jagatud kolmeks: pärast tööd kas jooksma, sulgpalli mängima või lapsega õppima ja kodu koristama. Pärast sportimist on nii hea olla, et sellest saab energiat juurde. Pärast trenni jõuab vabatahtlike kolleegidega käia ka kohvikus edasisi tegevusi planeerimas. Abikaasaga on sisse seatud ühine Google Calendar, siis kumbki teab, kus teine asub ja millisel õhtul hõivatud on.

Küllap algab kõik ajajuhtimise oskusest ja tahtest. Minu standard on selline, et mu kodu on korras, töö on tehtud, lapsel on kõik OK, jõuan sportida ja sõprade-kolleegidega väljas käia ning end jooksvalt täiendada. Mulle meeldib küpsetada ja võõrustada.

Ma ei nõua midagi lihtsalt selle eest, et olen naine. Ja mul on elektrisinised sukkpüksid ja sageli üle kümnesentimeetrised kontsad – mitte sellepärast, et peaksin ajude asemel silma paistma eelkõige välimusega, vaid sellepärast, et see on mu stiil ja ma ei hakka seda muutma, kuna keegi kuskil arvab, et naispoliitik peab välja nägema nagu Angela Merkel oma lõpmatu eri toonides kuuekollektsiooniga (http://www.theguardian.com/fashion/shortcuts/2012/oct/09/angela-merkel-jacket-pantone).

Ma ei oska vene keelt, mul ei ole juhilube ja ma ei oska seltskonnatantse tantsida. Aga kõik need veakesed kavatsen kõrvaldada. I don’t know how she does it? Noh, vahel tuleb lihtsalt mõnes oma standardis järeleandmisi teha. Aga mitte selle käigus teisi alt vedades.

Ja milline mees?

Enda ja oma sõbrannade arvamuse, kes on kõrgelt haritud naised, võtaks vast kokku nii: Mees olgu intellektuaalselt samal tasemel. Laia silmaringiga huvitav vestluskaaslane. Mees, kes valdab irooniat. Ettevõtlik ja sisemise põlemisega. Kirglik oma tegemistes. Mees, kes ei arva, et naise roll on pelgalt sünnitada ja tolmu võtta, vaid et eneseteostus on loomulik osa naise elust, kui too selleks muidugi ise soovi avaldab.

Aktiivne ja sportlik. Ta teab, mida ta tahab, ja liigub püstitatud eesmärkide suunas, pidades samal ajal lugu oma tervisest ja kehast. Tal on mingi hobi, mis teda sütitab. Sobiva mehega sujub koostöö hästi, sest mõistate üksteist poolelt sõnalt. Ta ei viska oma sokke mööda tuba laiali ja ei pane tilkuvat punase veini pudelit tammelauale J. Ta jagab sinuga vastutust ja peab lugu sinu antud panusest.

Hea mehe kõrval tunned end naisena, tahad veelgi rohkem panustada, veel parem ja ilusam ja targem olla. Ja tood heal meelel talle poest õlle või paar, kui tal tuleb meelde sulle ka vahel lilli tuua või sulle öelda, et näed hea välja.

Hea mees ei ole allaandja. Ja ta ei vea teisi alt. Ta vabandab, kui on teinud vea.

***

Pole vahet, kas oled naine või mees, kui oled harimatu ja laisk, lodev ja sisutühi, passiivne, labane ja lohakas, hoolimatu ja vastutustundetu, siis sul ongi raskem endale kaaslast leida. Ning portaalis vingumise asemel võiks korra minna heita pilgu peeglisse. 

Head kommenteerimist :)