Tavainimese loogika vs linnavõimu loogika ehk Miks algatus Raha Lastele on just selline nagu ta on
Kui keegi teeb emotsiooni ajel ja tavainimese loogikale tuginedes algatuse, siis ei saagi sellelt oodata läbikaalutud pealkirja või detailideni lihvitud strateegiat.
Facebooki'i kommuuni nimetus Maha TTV! Raha lasteaedadele! sai just selline nagu ta on, kuna selle looja, ühe Tallinna lapsevanema, Kerstin Raidma, õiglustunnet riivati: tema arvamuse kohaselt väärivad lasteaiad rohkem raha kui TTV. Tavainimese loogika ütleb, et piiratud ressursside tingimustes tuleb valida, mida teha ja mida mitte. Sest piiratud ressursid linnal ju pärast negatiivse riigieelarve vastuvõtmist ning omavalitsustele riigieelarvest suunatud eraldiste vähendamist ju olid ja on (võrreldes 2008. aastaga), seda on linnavalitsuse poolt korduvalt rõhutatud.
Paradoksaalsel moel poleks see kampaania pälvinud ilmselt nii suurt tähelepanu (eriti meedia poolt, mis armastab konflikte), kui selle pealkiri oleks olnud näiteks “Tulevik on meie kätes”, “Teeme koos lasteaiad korda” või muud sellist “pehmet”. Lisaks (võib tagantjärele targana ütelda) oleks selline esitusviis muutnud algatuse tavapäraseks heategevusürituseks, mida kodanikelt ollakse harjunud ootama – valede otsuste, halvasti läbimõeldud tegevuskavade või ebapiisavate ressursside korral tulevad aktiivsed kodanikud ikka usinamalt appi tagajärgi likvideerima. Aga antud juhul ei olnud eesmärk koguda lasteaedadele kodanikelt rahalisi annetusi, vaid juhtida tähelepanu probleemide algallikale ehk sellele, kuidas omavalitsuse eelarvet koostades unustab elanike huvide eest seismiseks ellu kutsutud institutsioon ära oma kohustused ning tegeleb hoopis altimalt endavalitud lisaülesannetega.
Tegevuse käigus muutus algatuse nimi, sellest sai Raha Lastele, ning kodulehe jaoks registreeriti domeen www.rahalastele.ee. Loodi MTÜ Kodaniku Hääl, eesmärgiga jätkata samal liinil, st kodanike abistamise ja murekohtade väljatoomisega just otsuste langetamise ja rakendamise tasandil.
Algatuse Raha Lastele edaspidine tegevus on keskendunud peamiselt lasteaedade olukorra kajastamisele ning ka meediale on püütud anda edasi sõnumit, mille järgi algatus pole mitte niivõrd TTV vastu, kui lasteaedade poolt. Seda aga polegi nii lihtne teha. Nimetati liikumist ju kohe alguses linnavalitsuse ja Tallinna televisiooni enda poolt küll poliitiliseks ja valitsuserakondade poolt juhitud rünnakuks linnavalitsuse vastu, küll reklaami- ja konkurentsihirmus eratelekanalite vandenõuks. Sama tendents jätkub. Ning muu meediagi lõikab meelsasti kasu sellest vastandamisest.
Sotsiaalteadlane Mikko Lagerspetz toob oma 10.06.2011 Eesti Päevalehes ilmunud arvamuses (http://www.epl.ee/artikkel/599308) välja: “Meedia peab muidugi ka kriitiline olema. Antud juhul näiteks informeerima, mis nende lasteaedade situatsioon on ja mis selle Tallinna televisiooniga toimub.”
MTÜ Kodaniku Hääl on meelsasti sellega nõus. Me ei peaks tõesti kogu tööd ise ära tegema, ka ajakirjandus võiks võtta vaevaks uurida, millised probleemid lasteaedades on. Seda on ka tehtud, reportaaži olukorrast on kirjutanud Õhtuleht (http://www.ohtuleht.ee/423306), tuleohutusteemat on kajastanud Eesti Päevaleht (http://www.epl.ee/artikkel/597662), avaldatud on ka lapsevanemate ja lasteaiatöötajate murekirju (www.epl.ee/artikkel/594899). Need on üksikud näited 2011. aastast. Tallinna lasteaedade olukorrast, kus näiteks talvisel ajal on mõne lasteaia rühmaruumis temperatuur 12–16 kraadi (Eesti Ekspress Mardi lasteaiast 2010. aastal, see lasteaed on tänaseni kapitaalremondi järjekorras, vt http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/lastesoimes-vaid-8-kraadi-sooja.d?id=28940145) ja fassaadid lagunevad, on tähelepanu juhitud juba varasemate aastate artiklites. Kui meediat huvitab eelkõige telekanali rahastus ja juhtimisskeem ning juhatusse kuuluvate inimeste isikud, siis ühe linnakodanikele mõeldud telekanali kujunemise, programmi sisu ja eesmärkide väljaselgitamiseks intervjueeris Katrin Väljataga Helsingi StadiTV programmijuhti ning jõudis järeldusele, et Tallinna ja Helsingi televisioonide sarnasusele viitamine on vähemalt sisulises plaanis kaunis meelevaldne (http://www.epl.ee/artikkel/596407).
Eesti Päevalehe ajakirjanik on Tamrexi spetsialisti abil välja arvutanud, et ligikaudu 1,8 miljoni euroga (TTV sai lisaeelarvest 1,9 miljonit eurot) on võimalik Tallinnas tuleohutusnõuetega vastavusse viia need 74 lasteaeda, mis praegu nõuetele ei vasta (http://www.epl.ee/artikkel/597662). Kas mitte polnud Tallinna linnavalitsuses ja volikogus juhtpositsioonil oleva Keskerakonna liikmed need, kes enne Riigikogu valimisi Haapsalu tragöödia kärmelt valimisvankri ette rakendasid ja mille eest nad ka hea valimistava valvurite käest “autasu” said (http://valimised.err.ee/index.php?Leht=Uudis&Id=224598)? Need samad inimesed, kui nende endi kätes on valiku tegemine (Tallinna lisaeelarve vastuvõtmine 25.03.2011), leiavad, et linnatelevisioon maksumaksja rahakotist ON olulisem kui tuleohutusnõuete täitmine.
Sama raha eest saaks ehitada ka ühe uue 120-kohalise lasteaia (1,917 miljonit eurot – nii palju läks maksma lasteaed Kaseke). Tallinna linnale, mis aastateks 2008–2012 koostatud lasteaedade investeeringute kavast lootusetult maas on, oleks üks lasteaed aastas lisaks suur samm edasi. Planeeriti ju nimetatud kavas aastatel 2008–2012 ehitada-taasavada 13 lasteaeda (teostatud 4), ning tervikrenoveerida 14 (teostatud 1). Need andmed pärinevad Tallinna Haridusameti haldusosakonnast, mille juhataja pikk ja põhjalik ettekanne annab lootust, et linna ametites on säilinud tahe ja soov oma tööd hästi teha, hoolimata rahalistest raskustest (kokkuvõte linnavara komisjoni istungilt, kooskõlastatud ettekandjaga, vt http://rahalastele.ee/13-aprillil-kaisid-mtu-liikmed-linnavara-komisjoni-istungil/).
Endine haridusvaldkonna abilinnapea Yana Toom on öelnud, et lasteaedadele on tagatud raha ka TTV kõrvalt (http://www.tallinnapostimees.ee/411781/toom-lasteaedadele-on-raha-tagatud-ka-tallinna-tv-korvalt/) ning peab meelevaldseks erinevate eelarveridade kõrvutamist: “Abilinnapea Toom rõhutas, et pealinna lasteaedade ja SA Tallinna TV tegevuse ning nende eelarvete vahel ei saa mingit seost luua – Tallinna TV käivitamise-tegevuse ning pealinna lasteaedades olev olukord ei ole kuidagi üksteisega seoses. “Nii võiks vägivaldselt paralleele tuua paljude valdkondade või eelarveridadega, ent me kõik teame, et ei ole niisama lihtne võtta lihtsalt ühelt raha ära ja anda teisele,” tõdes Toom.
Aga miks ei ole lihtne? See on ju linnavolikogu pädevus (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 22) ja seega puhtalt tahte küsimus. Samas – riigieelarvest arvatakse sama asi olevat võimalik, kui nõutakse majandussurutise tõttu vähenenud riigieelarvest suuremaid eraldisi kohalikele omavalitsustele. Näiteks Tallinna lumekoristuseks, milleks taotleti riigilt lisaks 1,3 miljonit eurot (http://www.epl.ee/artikkel/591637).
Oma 1. juuni vastuses linnavolinik Jaak Juske arupärimisele vastab värske abilinnapea Mihhail Kõlvart nii “Linnaeelarve on tervik ja kavandatavad kulutused peavad olema tasakaalus eelarve tuludega.” (http://aktal.tallinnlv.ee/static/Aruparimised/Dokumendid/apvdok976.pdf) Kui linnaeelarve on siiski tervik, siis peaks olema võimalik võtta ühelt realt, mis on linna vabatahtlik mittepakiline tegevus ja tõsta sellele eelarvereale, mis on investeering tulevikku ehk meie kui linnakodanike lastesse. Selleks otstarbeks on lisaeelarvete koostamist ja vastuvõtmist varemgi kasutatud. Või tahab keegi väita, et üleriigiline Tallinna televisioon on tõesti pakilisem kui lasteaedade olukorra parandamine, lasteaedade ülalpidamine ja lasteaiakohtade loomine, milline kohustus tuleneb kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest ja koolieelse lasteasutuse seadusest?
Meie algatus ei ole eesmärgiks seadnud otsida vastust küsimusele, kes sobib oma toolile või kes mitte. Meie jaoks on küsimus prioriteetides. Mis on tähtsam, kas lapsed või televisioon või mis on tähtsam, kas seadusega omavalitsusele pandud kohustused või vabatahtlikult valitud lisaülesanded? Üks meie Facebook’i kommuuni liikmetest (keda on kokku enam kui 14 500) tõi väga hea näite: Pereisa saab kuus 1000 eurot. 650 joob maha, 350 eest ostab lastele süüa ja koolitarbeid. Ühel päeval tööandja ütleb: “Ma ei saa sulle nii palju enam maksta, saad 700!” Mille peale pereisa kurdab, et 50 euroga ei saa kuidagi lapsi ära toita... sest 650 joob ta endiselt maha... Selle kommentaari autor on kommuunis omaenese ees- ja perekonnanimega, nii et mitte sugugi olematu inimene. Olematu inimesena käib kommentaariumis linna kaitseks sõna võtmas hoopis tegelane nimega Paavo Seppo, keda rahvastikuregistri järgi Eestis ei eksisteeri.
Kas on olemas kaks eri asja: tavainimese loogika ja linnavõimu loogika?
Brit Kerbo, Katrin Väljataga
MTÜ Kodaniku Hääl
Facebooki'i kommuuni nimetus Maha TTV! Raha lasteaedadele! sai just selline nagu ta on, kuna selle looja, ühe Tallinna lapsevanema, Kerstin Raidma, õiglustunnet riivati: tema arvamuse kohaselt väärivad lasteaiad rohkem raha kui TTV. Tavainimese loogika ütleb, et piiratud ressursside tingimustes tuleb valida, mida teha ja mida mitte. Sest piiratud ressursid linnal ju pärast negatiivse riigieelarve vastuvõtmist ning omavalitsustele riigieelarvest suunatud eraldiste vähendamist ju olid ja on (võrreldes 2008. aastaga), seda on linnavalitsuse poolt korduvalt rõhutatud.
Paradoksaalsel moel poleks see kampaania pälvinud ilmselt nii suurt tähelepanu (eriti meedia poolt, mis armastab konflikte), kui selle pealkiri oleks olnud näiteks “Tulevik on meie kätes”, “Teeme koos lasteaiad korda” või muud sellist “pehmet”. Lisaks (võib tagantjärele targana ütelda) oleks selline esitusviis muutnud algatuse tavapäraseks heategevusürituseks, mida kodanikelt ollakse harjunud ootama – valede otsuste, halvasti läbimõeldud tegevuskavade või ebapiisavate ressursside korral tulevad aktiivsed kodanikud ikka usinamalt appi tagajärgi likvideerima. Aga antud juhul ei olnud eesmärk koguda lasteaedadele kodanikelt rahalisi annetusi, vaid juhtida tähelepanu probleemide algallikale ehk sellele, kuidas omavalitsuse eelarvet koostades unustab elanike huvide eest seismiseks ellu kutsutud institutsioon ära oma kohustused ning tegeleb hoopis altimalt endavalitud lisaülesannetega.
Tegevuse käigus muutus algatuse nimi, sellest sai Raha Lastele, ning kodulehe jaoks registreeriti domeen www.rahalastele.ee. Loodi MTÜ Kodaniku Hääl, eesmärgiga jätkata samal liinil, st kodanike abistamise ja murekohtade väljatoomisega just otsuste langetamise ja rakendamise tasandil.
Algatuse Raha Lastele edaspidine tegevus on keskendunud peamiselt lasteaedade olukorra kajastamisele ning ka meediale on püütud anda edasi sõnumit, mille järgi algatus pole mitte niivõrd TTV vastu, kui lasteaedade poolt. Seda aga polegi nii lihtne teha. Nimetati liikumist ju kohe alguses linnavalitsuse ja Tallinna televisiooni enda poolt küll poliitiliseks ja valitsuserakondade poolt juhitud rünnakuks linnavalitsuse vastu, küll reklaami- ja konkurentsihirmus eratelekanalite vandenõuks. Sama tendents jätkub. Ning muu meediagi lõikab meelsasti kasu sellest vastandamisest.
Sotsiaalteadlane Mikko Lagerspetz toob oma 10.06.2011 Eesti Päevalehes ilmunud arvamuses (http://www.epl.ee/artikkel/599308) välja: “Meedia peab muidugi ka kriitiline olema. Antud juhul näiteks informeerima, mis nende lasteaedade situatsioon on ja mis selle Tallinna televisiooniga toimub.”
MTÜ Kodaniku Hääl on meelsasti sellega nõus. Me ei peaks tõesti kogu tööd ise ära tegema, ka ajakirjandus võiks võtta vaevaks uurida, millised probleemid lasteaedades on. Seda on ka tehtud, reportaaži olukorrast on kirjutanud Õhtuleht (http://www.ohtuleht.ee/423306), tuleohutusteemat on kajastanud Eesti Päevaleht (http://www.epl.ee/artikkel/597662), avaldatud on ka lapsevanemate ja lasteaiatöötajate murekirju (www.epl.ee/artikkel/594899). Need on üksikud näited 2011. aastast. Tallinna lasteaedade olukorrast, kus näiteks talvisel ajal on mõne lasteaia rühmaruumis temperatuur 12–16 kraadi (Eesti Ekspress Mardi lasteaiast 2010. aastal, see lasteaed on tänaseni kapitaalremondi järjekorras, vt http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/lastesoimes-vaid-8-kraadi-sooja.d?id=28940145) ja fassaadid lagunevad, on tähelepanu juhitud juba varasemate aastate artiklites. Kui meediat huvitab eelkõige telekanali rahastus ja juhtimisskeem ning juhatusse kuuluvate inimeste isikud, siis ühe linnakodanikele mõeldud telekanali kujunemise, programmi sisu ja eesmärkide väljaselgitamiseks intervjueeris Katrin Väljataga Helsingi StadiTV programmijuhti ning jõudis järeldusele, et Tallinna ja Helsingi televisioonide sarnasusele viitamine on vähemalt sisulises plaanis kaunis meelevaldne (http://www.epl.ee/artikkel/596407).
Eesti Päevalehe ajakirjanik on Tamrexi spetsialisti abil välja arvutanud, et ligikaudu 1,8 miljoni euroga (TTV sai lisaeelarvest 1,9 miljonit eurot) on võimalik Tallinnas tuleohutusnõuetega vastavusse viia need 74 lasteaeda, mis praegu nõuetele ei vasta (http://www.epl.ee/artikkel/597662). Kas mitte polnud Tallinna linnavalitsuses ja volikogus juhtpositsioonil oleva Keskerakonna liikmed need, kes enne Riigikogu valimisi Haapsalu tragöödia kärmelt valimisvankri ette rakendasid ja mille eest nad ka hea valimistava valvurite käest “autasu” said (http://valimised.err.ee/index.php?Leht=Uudis&Id=224598)? Need samad inimesed, kui nende endi kätes on valiku tegemine (Tallinna lisaeelarve vastuvõtmine 25.03.2011), leiavad, et linnatelevisioon maksumaksja rahakotist ON olulisem kui tuleohutusnõuete täitmine.
Sama raha eest saaks ehitada ka ühe uue 120-kohalise lasteaia (1,917 miljonit eurot – nii palju läks maksma lasteaed Kaseke). Tallinna linnale, mis aastateks 2008–2012 koostatud lasteaedade investeeringute kavast lootusetult maas on, oleks üks lasteaed aastas lisaks suur samm edasi. Planeeriti ju nimetatud kavas aastatel 2008–2012 ehitada-taasavada 13 lasteaeda (teostatud 4), ning tervikrenoveerida 14 (teostatud 1). Need andmed pärinevad Tallinna Haridusameti haldusosakonnast, mille juhataja pikk ja põhjalik ettekanne annab lootust, et linna ametites on säilinud tahe ja soov oma tööd hästi teha, hoolimata rahalistest raskustest (kokkuvõte linnavara komisjoni istungilt, kooskõlastatud ettekandjaga, vt http://rahalastele.ee/13-aprillil-kaisid-mtu-liikmed-linnavara-komisjoni-istungil/).
Endine haridusvaldkonna abilinnapea Yana Toom on öelnud, et lasteaedadele on tagatud raha ka TTV kõrvalt (http://www.tallinnapostimees.ee/411781/toom-lasteaedadele-on-raha-tagatud-ka-tallinna-tv-korvalt/) ning peab meelevaldseks erinevate eelarveridade kõrvutamist: “Abilinnapea Toom rõhutas, et pealinna lasteaedade ja SA Tallinna TV tegevuse ning nende eelarvete vahel ei saa mingit seost luua – Tallinna TV käivitamise-tegevuse ning pealinna lasteaedades olev olukord ei ole kuidagi üksteisega seoses. “Nii võiks vägivaldselt paralleele tuua paljude valdkondade või eelarveridadega, ent me kõik teame, et ei ole niisama lihtne võtta lihtsalt ühelt raha ära ja anda teisele,” tõdes Toom.
Aga miks ei ole lihtne? See on ju linnavolikogu pädevus (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 22) ja seega puhtalt tahte küsimus. Samas – riigieelarvest arvatakse sama asi olevat võimalik, kui nõutakse majandussurutise tõttu vähenenud riigieelarvest suuremaid eraldisi kohalikele omavalitsustele. Näiteks Tallinna lumekoristuseks, milleks taotleti riigilt lisaks 1,3 miljonit eurot (http://www.epl.ee/artikkel/591637).
Oma 1. juuni vastuses linnavolinik Jaak Juske arupärimisele vastab värske abilinnapea Mihhail Kõlvart nii “Linnaeelarve on tervik ja kavandatavad kulutused peavad olema tasakaalus eelarve tuludega.” (http://aktal.tallinnlv.ee/static/Aruparimised/Dokumendid/apvdok976.pdf) Kui linnaeelarve on siiski tervik, siis peaks olema võimalik võtta ühelt realt, mis on linna vabatahtlik mittepakiline tegevus ja tõsta sellele eelarvereale, mis on investeering tulevikku ehk meie kui linnakodanike lastesse. Selleks otstarbeks on lisaeelarvete koostamist ja vastuvõtmist varemgi kasutatud. Või tahab keegi väita, et üleriigiline Tallinna televisioon on tõesti pakilisem kui lasteaedade olukorra parandamine, lasteaedade ülalpidamine ja lasteaiakohtade loomine, milline kohustus tuleneb kohaliku omavalitsuse korraldamise seadusest ja koolieelse lasteasutuse seadusest?
Meie algatus ei ole eesmärgiks seadnud otsida vastust küsimusele, kes sobib oma toolile või kes mitte. Meie jaoks on küsimus prioriteetides. Mis on tähtsam, kas lapsed või televisioon või mis on tähtsam, kas seadusega omavalitsusele pandud kohustused või vabatahtlikult valitud lisaülesanded? Üks meie Facebook’i kommuuni liikmetest (keda on kokku enam kui 14 500) tõi väga hea näite: Pereisa saab kuus 1000 eurot. 650 joob maha, 350 eest ostab lastele süüa ja koolitarbeid. Ühel päeval tööandja ütleb: “Ma ei saa sulle nii palju enam maksta, saad 700!” Mille peale pereisa kurdab, et 50 euroga ei saa kuidagi lapsi ära toita... sest 650 joob ta endiselt maha... Selle kommentaari autor on kommuunis omaenese ees- ja perekonnanimega, nii et mitte sugugi olematu inimene. Olematu inimesena käib kommentaariumis linna kaitseks sõna võtmas hoopis tegelane nimega Paavo Seppo, keda rahvastikuregistri järgi Eestis ei eksisteeri.
Kas on olemas kaks eri asja: tavainimese loogika ja linnavõimu loogika?
Brit Kerbo, Katrin Väljataga
MTÜ Kodaniku Hääl
Kommentaarid
Postita kommentaar