Kodaniku hääl volikokku!

MTÜ Kodaniku Hääl algatas aastal 2011 kodanike eelnõu 4000 linnakodaniku allkirjaga, mis suunanuks propagandaraha Tallinna lasteaedadesse. Tallinna linnavõimu keskerakondlik koalitsioon hääletas eelnõu maha ja ütles, et ega selle 2 miljoni euroga ju lasteaedadesse suurt midagi ei saa ka. Muide, nende praeguste mänguväljakute projekti maksumus on 1 miljon, leheveergudelt saame lisaks teada, et 72 000 eurot kulub ka nendesamade väljakute reklaamiks, sest kuidas muidu linnarahvas teada saaks, et linnavõim töötab. 

„Linn rajas 130 Tallinna lasteaia mänguväljakutele uued atraktsioonid, kuid kasutab neid poliittsirkuse butafooriana. Näiteks Õismäe Meelespea lasteaia hoovil on uued atraktsioonid püsti juba septembri algusest, kuid lapsi sinna peale ei lastud. Mänguväljakut ümbritsesid keelavad lindid. Mänguväljak avatakse täpse ajakava alusel: lapsed marsivad rongkäigus väljakule, siis peab direktor kümneminutise tänukõne, seejärel on planeeritud kümme minutit külaliste – linnavõimu esindajate – sõnavõttude jaoks ja siis kümme minutit piduliku lindilõikamise jaoks,“ kirjutab 20. septembri Eesti Päevaleht.

Lapsi kasutatakse selles tsirkuses enda hüvanguks. Kuid nüüd on astutud sammukese võrra kaugemalegi, lapsed saavad võimuesindajate piltidega värviraamatuid!

Sotsiaalmeedias kirjutab ahastav lapsevanem: „Eile seisid meie lapsed sundrivistusega paduvihmas, et plaksutada tähtsate tädide lindi läbilõikamise peale, sest me kõik peame ju ometigi olema tänulikud selle üle, et Tallinn hoolib... aga selleks, et vanemad üritust ära ei rikuks, tuldi suht vist etteteatamata ja siis jagatigi tublidele plaksutajatele neid totraid värviraamatuid. See ei ole oluline enam, et lastel olid õueriided veel õhtul koju minneski täiesti niisked, linnaisad said vähemalt kuhugi teha ristikese jälle...“.

Kodaniku Hääl on kasutanud ära kõik seaduslikud võimalused juhtida tähelepanu Tallinna lasteaedade probleemidele. Meedia on faktipõhiste tekstidega üle ujutatud ja kes ei teaks kampaaniat "Maha TTV ‒ raha lasteaedadele". Väsimusohe tuleb endalgi peale selle kampaania pealkirja lausudes. Jälle need lasteaiad! Räägi ja räägi, aga sõnum linnavõimule pärale ei jõua. Oleme mullu novembris algatanud ka vabaühenduste ühispöördumise riigivõimu ja linnavõimu esindajatele lastehoiuvõimaluste parandamiseks. Põrkasime taas kord vastu kinnist ust, nentisime, et muutusteks puudub tahe. Tallinna linnavalitsus ei ole meile aga siiani vastanud.

Omavalitsused süüdistavad riiki, et too kärpis omavalitsuste tulubaasi ning riik omalt poolt näitab näpuga, et aga lasteaiakohtade loomine on omavalitsuste ülesanne, mis on küll faktiliselt õige, kuid kumbki osapool ei näi teadvustavat, et selle kemplemise käigus on kaotajaks meie noored pered. Murenev fassaad pälvib tähelepanu alles siis, kui traagiline õnnetus on juba käega katsuda. Lasteaiatöötajate madal palgatase ja personali ülekoormus ei näi kedagi huvitavat. Arengukavades seisab aastaid mõne olulise, kuid tegemata töö taga sõnapaar „investeeringute olemasolul“. 

Me ei näinud enam teist võimalust, kui kandideerida seekord vabade kodanikena ise volikogusse. Äkki õnnestub kodanike hääl volikokku viia. Terve mõistuse hääl, mis seab lapsed esikohale.