Midagi on pildil tõesti valesti!
(Avaldatud 03.04.2013 Delfis)
Eile esines näitlejatar Mari-Liis Lill palju tähelepanu pälvinud kõnega Riigikogu saalis. Ta küsis mitmeid näiteid tuues, mis on sellel pildil valesti? MTÜ Kodaniku Hääl küsib lasteaedade teemal seda küsimust juba kaks aastat järjest, kuid need, kes peaks kiiresti otsustama, ei tee märkamagi.
Küsides Mari-Liis Lille eeskujul, mis on pildil valesti, on üheks vastuseks, et lapsed ei ole meie riigis prioriteet. Kui pöördud riigi poole, öeldakse, et ah, see on ju hoopis kohaliku omavalitsuse rida. Kui pöördud kohaliku omavalitsuse poole, öeldakse, et kuulge, riik vähendas ju meie tulubaasi ja me ei saa midagi teha. Asi on läinud lausa nii absurdseks, et Jüri Mõisa kohtuasjas lasteaiakoha taotlemisel tegi Harju maakohus 19. detsembril 2012 määruse, milles leidis, et hagi oleks pidanud esitama laps, ja mitte tema vanemad.
Pildil on valesti see, et seadust ei täida ei riik ega ka omavalitsused. Kui kodanikud seaduseid ei täida, järgneb sellele trahv või ühiskondlik töö või ka vangistus, aga igatahes on seaduse mittetäitmine karistatav. Riigi ja omavalitsuste jaoks on näiteks koolieelsete lasteasutuste seadus pelk loosunglikkus. See on tolmu all koos nende sadade arengukavadega, mida keegi ei vaevu täitma, aga mida kõik ametnikud on sunnitud koostama.
Pildil on valesti see, et pärast vanemapalga lõppemist pole lapsevanematel mingit kindlustunnet selle suhtes, mis saab pärast seda. Ajakirjanduses on välja toodud, et 2/3 peretoetuste vahenditest kulub vanemahüvitisele, aga mis saab edasi, pole justkui kellegi probleem. Lapsevanem on olukorras, kus ta peab minema tagasi tööle, kuid lastehoiuvõimalusi pole, vanavanemad käivad ju samuti veel tööl ning eralastehoiu võimalused käivad enamikul üle jõu.
Pildil on valesti see, et samal ajal kui me räägime negatiivsest iibest ja sellest, et naised peaksid terviseriskide ja viljakuse langemise tõttu pisut nooremas eas kui kolmekümneselt oma esiklapse saama, puudub ühiskondlik tugi, mis seda kuidagigi soodustaks.
Pildil on valesti see, et ühel päeval võibki Yana Toomil õigus olla. Et me sureme välja. Sest lapsed ei ole meie riigis prioriteet. Ja kui pole lapsi, pole edaspidi eesti kultuuri kandjaid. On aeg midagi kiiresti ette võtta – riigi ja omavalitsuste koostöös ‒, et noorte perede olukord läheks paremaks, et lapsed oleksid turvaliselt hoitud ja lapsevanemad saaksid südamerahuga tööturule tagasi pöörduda. Vabakond on valmis toetama, et pilt läheks paremaks.
Eile esines näitlejatar Mari-Liis Lill palju tähelepanu pälvinud kõnega Riigikogu saalis. Ta küsis mitmeid näiteid tuues, mis on sellel pildil valesti? MTÜ Kodaniku Hääl küsib lasteaedade teemal seda küsimust juba kaks aastat järjest, kuid need, kes peaks kiiresti otsustama, ei tee märkamagi.
Küsides Mari-Liis Lille eeskujul, mis on pildil valesti, on üheks vastuseks, et lapsed ei ole meie riigis prioriteet. Kui pöördud riigi poole, öeldakse, et ah, see on ju hoopis kohaliku omavalitsuse rida. Kui pöördud kohaliku omavalitsuse poole, öeldakse, et kuulge, riik vähendas ju meie tulubaasi ja me ei saa midagi teha. Asi on läinud lausa nii absurdseks, et Jüri Mõisa kohtuasjas lasteaiakoha taotlemisel tegi Harju maakohus 19. detsembril 2012 määruse, milles leidis, et hagi oleks pidanud esitama laps, ja mitte tema vanemad.
Pildil on valesti see, et seadust ei täida ei riik ega ka omavalitsused. Kui kodanikud seaduseid ei täida, järgneb sellele trahv või ühiskondlik töö või ka vangistus, aga igatahes on seaduse mittetäitmine karistatav. Riigi ja omavalitsuste jaoks on näiteks koolieelsete lasteasutuste seadus pelk loosunglikkus. See on tolmu all koos nende sadade arengukavadega, mida keegi ei vaevu täitma, aga mida kõik ametnikud on sunnitud koostama.
Pildil on valesti see, et pärast vanemapalga lõppemist pole lapsevanematel mingit kindlustunnet selle suhtes, mis saab pärast seda. Ajakirjanduses on välja toodud, et 2/3 peretoetuste vahenditest kulub vanemahüvitisele, aga mis saab edasi, pole justkui kellegi probleem. Lapsevanem on olukorras, kus ta peab minema tagasi tööle, kuid lastehoiuvõimalusi pole, vanavanemad käivad ju samuti veel tööl ning eralastehoiu võimalused käivad enamikul üle jõu.
Pildil on valesti see, et samal ajal kui me räägime negatiivsest iibest ja sellest, et naised peaksid terviseriskide ja viljakuse langemise tõttu pisut nooremas eas kui kolmekümneselt oma esiklapse saama, puudub ühiskondlik tugi, mis seda kuidagigi soodustaks.
Pildil on valesti see, et ühel päeval võibki Yana Toomil õigus olla. Et me sureme välja. Sest lapsed ei ole meie riigis prioriteet. Ja kui pole lapsi, pole edaspidi eesti kultuuri kandjaid. On aeg midagi kiiresti ette võtta – riigi ja omavalitsuste koostöös ‒, et noorte perede olukord läheks paremaks, et lapsed oleksid turvaliselt hoitud ja lapsevanemad saaksid südamerahuga tööturule tagasi pöörduda. Vabakond on valmis toetama, et pilt läheks paremaks.
Kommentaarid
Postita kommentaar