Jälle algab kõik, algab uuesti...
Tänaselt parkimisuuringu tulemuste arutelult koju kõmpides kõlas kõrvus just see laul:
http://www.youtube.com/watch?v=tsTPP4HYM_4
Jälle algab kõik, algab uuesti... Miks ikka veel seisavad Kalamaja inimesed silmitsi "tõega", et neil on parkimisprobleem? Inimesed ütlesid, et neil ei ole probleemi, uuringufirma Stratumi tänavate täituvusprotsentide tabel näitab, et meil ei ole üldist probleemi, linnakassat meie parkimisest saadav tulu ka märkimisväärselt ei täidaks. MIKS siis? Miks me koguneme õhtutundideks, et arutada midagi, milleks POLE VAJADUST?
On tõsi, et probleem parkimisega võib kerkida, kui uusarendusi hakkab tulema merepiirkonda, kui tõmbekeskusi tekib juurde. Faktiks jääb siiski, et meil pole praegu probleemi. Tasulise parkimisala kehtestamine ei ole pikaajaline protsess, et sellega peaks alustama praegu ja valmis saaksime heal juhul jõuludeks. Seda võib teha siis ruttu, kui probleemid tõeliselt esile kerkivad ja ei esine vaid mõne mehe unenägudes.
Viimane asi, mis arutelult kõlama jäi, oli see, et kõiki autostumist vähendavaid meetmeid peaks juurutama korraga: kergliiklusteede rajamine ja ühistranspordi arendamine ja tasuline parkimine. Need teod ei ole ajaliselt võrreldavad. Kui me mingite indikaatorite põhjal ennustame, et meil VÕIB tekkida probleem, siis me peaks ju hakkama kõigepealt lahendama asju, millede teostamine võtab enam aega. On selge, et ühtki jalgrattateed ei ehita keegi kahe nädalaga.
Uuringut esitlenud härra väitis kellegi küsimuse peale, et tema ennustamisega ei tegele. Ometi on suur osa uuringust sellele üles ehitatud, mis kõik juhtuda võib:
"Suure tõenäosusega tõuseb parkimiskoormus Kalamajas ka edaspidi, sellega seonduvad liiklusprobleemid teravnevad võrreldes endisega märgatavalt, eelkõige juba tänastes kriitilistes kohtades, varsti aga ka mujal. Autostumine kasvab ka edaspidi küllalt kiires tempos, nii ka parkimiskoormus ja nõudlus täiendavate parkimiskohtade järele."
Millele see ennustus tugineb?
Meie väikesed puumajad ei kasva igal aastal kõrgemaks, nõukogude ajal jupitatud korterid pigem taastatakse endisteks suuremateks korteriteks (mis peaks ju leibkondade arvu vähendama), töökohti Kalamajja massiliselt juurde ei teki, sest meil on elamupiirkond. Kui me tugineme ainult sellele, et tuleb tõmbekeskusi, siis me räägime ju neist nn võõrparkijatest!
Aga Kalamaja elanikule ei ole võõrparkija probleem. Las tuleb ja pargib, ta läheb ju ka uuesti ära;) Seda on inimesed öelnud ja seda näitab ka täituvusprotsentide tabel, mis vaatleb olukorda päeval ja õhtul. Nad lähevad ära!
On omajagu üllatav lugeda, et kogu uuring lähtub sellest, et me peame kaitsma miljööd. Aga kas uuringu koostajad teavad, et kõige rohkem sopavett lendab tänavatel, kus parkijaid pole? Soo tänav on hea näide, seal on mitmel majal piirded ees, et kaitsta oma renoveeritud hoonet. Ja seal on plägase ilmaga jalakäijal VÕIMATU puhtaks ja kuivaks jääda, sest pritsitakse täis.
Et kogu Kalamaja vaatlus võttis uuringufirmal aega vaid kolm päeva, siis Soo tänava sopavee-eksperiment võtaks aega palju vähem: paduvihmaga Soo tänavale jalutama ja tulemus on kohe käes. Siis arutaks edasi, mis siis ikkagi mõjub miljööväärtusele halvasti. Ja pärast seda võiksime jahedas toas tassikese kuuma teed juua, sest kuure küttematerjali jaoks Kalamaja inimestel ju uuringumeeste arvates vaja ei lähe. Aknast saaksime aga koos imetleda, kuidas nõutav haljastuse protsent hoovis on lahendatud nii, et kiviparketi vahelt piilub murujuppe. Tõeline nauding.
Sealt edasi tuleks meil lahendada ainult see mure, et varesed end meie viimaste puude okstele kraaksuma ei pargiks. Sest puude keskmine täituvusprotsent varestega võib meile tähendada vareste arvu hüppelist kasvu tulevikus, eksole?
http://www.youtube.com/watch?v=tsTPP4HYM_4
Jälle algab kõik, algab uuesti... Miks ikka veel seisavad Kalamaja inimesed silmitsi "tõega", et neil on parkimisprobleem? Inimesed ütlesid, et neil ei ole probleemi, uuringufirma Stratumi tänavate täituvusprotsentide tabel näitab, et meil ei ole üldist probleemi, linnakassat meie parkimisest saadav tulu ka märkimisväärselt ei täidaks. MIKS siis? Miks me koguneme õhtutundideks, et arutada midagi, milleks POLE VAJADUST?
On tõsi, et probleem parkimisega võib kerkida, kui uusarendusi hakkab tulema merepiirkonda, kui tõmbekeskusi tekib juurde. Faktiks jääb siiski, et meil pole praegu probleemi. Tasulise parkimisala kehtestamine ei ole pikaajaline protsess, et sellega peaks alustama praegu ja valmis saaksime heal juhul jõuludeks. Seda võib teha siis ruttu, kui probleemid tõeliselt esile kerkivad ja ei esine vaid mõne mehe unenägudes.
Viimane asi, mis arutelult kõlama jäi, oli see, et kõiki autostumist vähendavaid meetmeid peaks juurutama korraga: kergliiklusteede rajamine ja ühistranspordi arendamine ja tasuline parkimine. Need teod ei ole ajaliselt võrreldavad. Kui me mingite indikaatorite põhjal ennustame, et meil VÕIB tekkida probleem, siis me peaks ju hakkama kõigepealt lahendama asju, millede teostamine võtab enam aega. On selge, et ühtki jalgrattateed ei ehita keegi kahe nädalaga.
Uuringut esitlenud härra väitis kellegi küsimuse peale, et tema ennustamisega ei tegele. Ometi on suur osa uuringust sellele üles ehitatud, mis kõik juhtuda võib:
"Suure tõenäosusega tõuseb parkimiskoormus Kalamajas ka edaspidi, sellega seonduvad liiklusprobleemid teravnevad võrreldes endisega märgatavalt, eelkõige juba tänastes kriitilistes kohtades, varsti aga ka mujal. Autostumine kasvab ka edaspidi küllalt kiires tempos, nii ka parkimiskoormus ja nõudlus täiendavate parkimiskohtade järele."
Millele see ennustus tugineb?
Meie väikesed puumajad ei kasva igal aastal kõrgemaks, nõukogude ajal jupitatud korterid pigem taastatakse endisteks suuremateks korteriteks (mis peaks ju leibkondade arvu vähendama), töökohti Kalamajja massiliselt juurde ei teki, sest meil on elamupiirkond. Kui me tugineme ainult sellele, et tuleb tõmbekeskusi, siis me räägime ju neist nn võõrparkijatest!
Aga Kalamaja elanikule ei ole võõrparkija probleem. Las tuleb ja pargib, ta läheb ju ka uuesti ära;) Seda on inimesed öelnud ja seda näitab ka täituvusprotsentide tabel, mis vaatleb olukorda päeval ja õhtul. Nad lähevad ära!
On omajagu üllatav lugeda, et kogu uuring lähtub sellest, et me peame kaitsma miljööd. Aga kas uuringu koostajad teavad, et kõige rohkem sopavett lendab tänavatel, kus parkijaid pole? Soo tänav on hea näide, seal on mitmel majal piirded ees, et kaitsta oma renoveeritud hoonet. Ja seal on plägase ilmaga jalakäijal VÕIMATU puhtaks ja kuivaks jääda, sest pritsitakse täis.
Et kogu Kalamaja vaatlus võttis uuringufirmal aega vaid kolm päeva, siis Soo tänava sopavee-eksperiment võtaks aega palju vähem: paduvihmaga Soo tänavale jalutama ja tulemus on kohe käes. Siis arutaks edasi, mis siis ikkagi mõjub miljööväärtusele halvasti. Ja pärast seda võiksime jahedas toas tassikese kuuma teed juua, sest kuure küttematerjali jaoks Kalamaja inimestel ju uuringumeeste arvates vaja ei lähe. Aknast saaksime aga koos imetleda, kuidas nõutav haljastuse protsent hoovis on lahendatud nii, et kiviparketi vahelt piilub murujuppe. Tõeline nauding.
Sealt edasi tuleks meil lahendada ainult see mure, et varesed end meie viimaste puude okstele kraaksuma ei pargiks. Sest puude keskmine täituvusprotsent varestega võib meile tähendada vareste arvu hüppelist kasvu tulevikus, eksole?
Kommentaarid
Postita kommentaar